Nii kaua, kui Uranlased mind teavad, olen ma olnud üliõpilane. Ja see aeg ei ole mitte lühike ;) Nüüdseks on õpingud toonud mind ka Eestist kaugemale ja hetkel väisan Belgias Genti ülikooli. Elukohaks on suurlinna lähedal olev väikelinn Melle. Kui tekkis võimalus ka Isabel siia kaasa võtta, uurisin kohalike treenimisvõimaluste ning kulekusvõistluste kohta. Nagu pea igas riigis, on ka Belgias oma kohalik kuulekusala. Aastaid tagasi nägin ühte võitslust ja hakkas kohe väga meeldima. Nüüd ootasin lausa põnevusega võimalust ise trenniplatsile astuda ja käppa proovida.
Ala on meie jaoks natuke võõras, kuid samas huvitav. Nagu ikka on kõrvalkõnnid, eseme toomised, asendid, kohale saatmine jne jne jne. Kui madalaim võistlusklass debutanten on täiesti tehtav ka meie KK koertele, siis edasi läheb asi keerulisemaks. Siin on kohtunike/platsitegijate eesmärgiks koera ja omanikku võimalikult palju segada. Kõrvalkõnd on üle kõiksugu kola, mistõttu ei nõuta koertelt ka pilgukontakti, kuid see on lubatud. Asendivahetused näiteks kiigena kõikuval reformvoodi põhjal, eseme toomine labürindist, kohale saatmine ilma kohamärgita - koer läheb tagasi kohta, kus enne lamas. Ja veel - klassivahetuseks tuleb 10 korda saada oma klassis üle 85 punkti (maksimum on 100). Seega ei leia kõrgemates klassides noori koeri, kuid tase on kõva.
Mõned videod ka - http://www.youtube.com/watch?v=B_mf1Mxw9rM&feature=related
Ja http://www.youtube.com/watch?v=-sZYjQrDFfw ja http://www.youtube.com/watch?v=OpVfLELYhMQ&feature=related
Oleme Isabeliga nüüd kahes trennis käinud. Esimese trenni paanika on asendunud mõnusa põnevusega, et mida treener järgmiseks ette lajatab. Isabel üllatas nii mind kui treenerit oma julgusega - esimeses trennis oli tal platsil pea laiali otsas, kuid läks igale poole, kuhu saadeti ja ei kartnud midagi. Pigem eksis kiirustamiste tõttu. Teises trennis oli pilt palju parem ja täna käisime platsil omaette 'kola' harjutamas. Eks homme näeb, kas oli kasu ka. Tänasest omaette nokitsemisest mõned pildid ka..... Ahjaa... et millal me võistlema hakkame? Minu poolest kasvõi homme, kuid enne tuleb läbida bürokraatia kadalipp. Ehk ikka saame selle läbitud ja võistlemist kasvõi korra proovida.
Ala on meie jaoks natuke võõras, kuid samas huvitav. Nagu ikka on kõrvalkõnnid, eseme toomised, asendid, kohale saatmine jne jne jne. Kui madalaim võistlusklass debutanten on täiesti tehtav ka meie KK koertele, siis edasi läheb asi keerulisemaks. Siin on kohtunike/platsitegijate eesmärgiks koera ja omanikku võimalikult palju segada. Kõrvalkõnd on üle kõiksugu kola, mistõttu ei nõuta koertelt ka pilgukontakti, kuid see on lubatud. Asendivahetused näiteks kiigena kõikuval reformvoodi põhjal, eseme toomine labürindist, kohale saatmine ilma kohamärgita - koer läheb tagasi kohta, kus enne lamas. Ja veel - klassivahetuseks tuleb 10 korda saada oma klassis üle 85 punkti (maksimum on 100). Seega ei leia kõrgemates klassides noori koeri, kuid tase on kõva.
Mõned videod ka - http://www.youtube.com/watch?v=B_mf1Mxw9rM&feature=related
Ja http://www.youtube.com/watch?v=-sZYjQrDFfw ja http://www.youtube.com/watch?v=OpVfLELYhMQ&feature=related
Oleme Isabeliga nüüd kahes trennis käinud. Esimese trenni paanika on asendunud mõnusa põnevusega, et mida treener järgmiseks ette lajatab. Isabel üllatas nii mind kui treenerit oma julgusega - esimeses trennis oli tal platsil pea laiali otsas, kuid läks igale poole, kuhu saadeti ja ei kartnud midagi. Pigem eksis kiirustamiste tõttu. Teises trennis oli pilt palju parem ja täna käisime platsil omaette 'kola' harjutamas. Eks homme näeb, kas oli kasu ka. Tänasest omaette nokitsemisest mõned pildid ka..... Ahjaa... et millal me võistlema hakkame? Minu poolest kasvõi homme, kuid enne tuleb läbida bürokraatia kadalipp. Ehk ikka saame selle läbitud ja võistlemist kasvõi korra proovida.
Edu teile!!!
VastaKustuta